Märul Tallinnas

Märatsemisest kesklinnas on ajakirjanduse, tele, raadio jm meedia kaudu juba palju leierdatud, seega pole mõtet uuesti seda kõikke ümber jutustada. Soovitan aga teile huvitavat kuulamist: Peeter Oja kommentaarid 28.04.07

Kui tuult ei ole... tegeleme kõrvaliste asjadega, näiteks teeme tööd

... see nädal ei ole ja ei luba kaa, seega teeb tõesti tööd suurema innuga, kui tavaliselt. Samuti ületasin oma komforttsooni ja vedasin end Tallinna Spordihalli jooksma. Üllatus mis sugune, aga ma pole juba ammu avalikult võõraste inimeste ees ropendanud. Põhjuseks linna võim, kes uhkelt tasulist parkimisala hiljuti laiendas, no mida v***u, nüüd veel maksa parkimise eest kah, et sportida!

Et mitte lammutama hakata ja samas kohe maha rahuneda, tuletan meelde pühapäevast trippi Laulasmaale. Kraadiklaas näitas kohati +12C. Ilus päikesepaisteline ilm. Tuult oli ka omajagu ~5-9m/s. Meie meeskond triibutas hommikust õhtuni. Õnnetuseks läks oma teed 2 lauda, millest ühe tõi laine siiski kaldale... teine aga jäigi kuhugi Laulasmaa - Klooga soppi ulpima :(. Rahaline kadu ca 7K. Õhtu lõpetas korralik praad kohalikus kõrtsis Recset ning õlu + film kodudiivanil :).

Mitte selle blogiga seotud laud... lihtsalt ilus sõiduvahend, kas pole? ;)

Lörts, vihm ja kõva tuul

Täna hommikul oli juba tunne, et võib lumelaua kotist välja võtta ja määrde alla lükata. Nali naljaks aga varahommikul sadas lörtsi :P. Isegi ei trüginud reede õhtu kuhugi pidutsema, sest hoidsin end tänaseks hommikuks... äkki saab merele. Jahh, nõrdinult passisisin arvuti taga, kuni vihm vakka jäi ja telefon helises.

Sai kella 15ks Stromkale end kohale veetud. Tuul tundus üsna võimas, seega lohetajaid oli rannal omajagu. Külma ilma (+4C) trotsides tõmbasin kummiülikonna selga ning äksion võis alata.

Esimesena sai proovitud Risto 10m2 bow'd. Lohe ülessaamisega raskusi ei tekkinud. Õpetussõnad jagatud, hakkasin mere poole liikuma. Esialgu tundus kuidagi harjumatu lohe madalal tuuleaknas hoida. Siiski nii oli tunduvalt lihtsam edasi sammuda. Lohe tiris sind natuke tagasi ranna poole, mitte üles taevasse, seega keharaskuse võis vabalt mere poole kallutada. Seniidis olles (lohe otse pea kohal) tuli lihtsalt liiga palju kükki lasta ja vähisammu imiteerida. Lihtsalt ebamugavam ja -praktilisem.

Seekord oli bodytragida kõvasti lahedam, tuult oli palju ja miskeid imenippe lohe üleval hoidmine ei nõudnud. Kohati sai piisavalt pauerisse lastud nii, et kogu ulatuses vee kohal lendasid :D. Vesi oli jahe ja kõige esimesena andsid tunda käed... paremat isegi mingi aeg enam ei tundnud. Vere saab tegelikult väga lihtsalt uuesti käima - teed käte ringe niikaua, kuni näpud tuliseks muutuvad :).

Korraks randa puhkama, vahetasin lohe 9m2 c-tüüpi RRD vastu. Veidi väiksem 5-liiniga kite. Üleslaskmisel aga juhtus esimene natuke tõsisem äpardus. Tirisin kite'i kohe liiga pauerisse ja seega võib juba oletada, mis edasi sai :P - mõnemeetrine lend rannal. Õnneks aga kukkus kite suhteliselt kohe alla ja tänu jumalele olin pääsenud suuremast jamast :).

Merele minnes ei tundnud end selle lohega enam nii kindlalt. Bow oli kuidagi stabiilsem ja tundus minule kui algajale ohutum. Samuti õnnestus C-tüüpi RRD mitu korda vette lasta. Headest, kuid minule mitte eriti kasulikest omadustest oli RRD kuidagi kiiremini juhitav ja iga väiksemagi poomi liigutusele respondiv. Seda ei tasu puhta tõena võtta... lihtsalt esmamulje, mis võib ka hiljem valeks osutuda.

PS. Kui lohetamise lõpetad ja ilm on külm, lippa kohe riideid vahetama, kuni keha veel soe. Hiljem võib see üpris jabura ettevõtmisena näida ja kui kopsupõletikku ei taha, parem jäta see soovitus meelde :)

Äkki saab varsti paar pilti üles, sest meie fotograaf oli ka kohal :)

Suvi on käes?

Oli pühapäev kl 12, kui Ristole helistasin. Kimasin siis Kadaka tee rehvitäikale... laadisime uued rehvid, mida Risto endale välja ajas (said veel ca 300kr alla kaubeldud) ja purupurjus Üllari, Henry peale. Marge tundus ainukesene kaine :). See selleks... sihiks seadsime Laulasmaa ja et teistel ikka lõbus oleks otsustati üksmeelselt mind lohe taha rakendada :D.

Eelmine päev olin just kalipso hankinud, paksusega 4/3 neopreen (2400kr). Lisaks veel sussid, kindad ja maski koguväärtuses ~1500kr. Arvatavasti hangib suveks veel mingi vesti (ca 1500kr) ja hilissügiseks täiskuiva "kalipso" haalari (ca 5000kr).

Auto kraadiklaas näitas juba +20, kui lõpuks muidu keelatud looduskaitsealal maabusime... jäime siis termotuult, ehk breezi ootama (külma, sooja õhumassi koostoimel tekkiv tuuleiil), mis ka lõpuks vaikselt vahutava valge harjana merel korraks märku andis.

Kalipso seljas, lohe täis pumbatud ja liinid veetud, lükati tuulekas trapetsisse. Lauda alla ei pannud, kuna oskusi poleks nagunii olnud ning sõidutuult nappis samuti. Sai siis lihtsalt bodydragitud, st lohisetud kite'i taga mööda vett. Krdi kaiff, kalipsos oli vesi nagu vannis, maskiga hakkas ka hirmus palav ja see, et oli tunda pauerit mida lohe suudab tekitada... võimas!

Möllasin seal siis mõni minut, kuni kaldast ja inimestest üpris kaugusesse olin lohisenud... kite kukkus ka alla ja kuna seda enam üles saada ei õnnestunud otsustasin tagasi jalutada... rinnuni vees oma 15min kindlasti.

Päev hakkas juba õhtusse vajuma ja inimesed väsima, kes siis suurest kogusest alkoholist, magamatusest või meres suplemisest. Sõime veel kohalikus baar/restoranis Recset korraliku prae. Koju jõudsin nibin-nabin enne 21e. Õhtu lõpetas 2 purkki Rocki ja (ma tean, et kõik on seda juba enne mind näinud) Borat. Ahjaa, täna valutab selg... ma ei tea miks :S... pole kunagi veel tunda andnud.

Eile öösel

... sattusin Youtube'i avarustes peale paarile päris õpetlikule videole. Alustaks siis vähe halvema versiooniga :D

Selliste kordaminekute vältimiseks võid vaadata 2 klippi lohe lennutamise baaskursusest (miski Eesti tüüp teinud selle :)

Laupäevak

Laupäeval külastasime surfarite lemmikpaika Tallinna lähistel - Vääna. Tuul lammutas korralikult, seega rannas niisama kruisijaid ei leidunud. Üks kutt pommitas 30m hüppeid, mille tagajärjeks eeldatavasti poodi uue laua järgi läheb.

Seni kuni meie lastelohe kangutasime, käisid Risto ja Üllar tormist merd nautimas.

Sõita tahaks!

Esimene õppetund

Eluilmas poleks arvanud, et kunagi esimese blogi kuhugi kirjutan! See selleks. Mis mind seda tegema ajendas oli mõte kirja panna kogemused kitesurfiga alustamisel. Tore, suhteliselt uus spordiala, mis järjest populaarsust kogub. Isiklikult hakkas mõte küpsema juba eelmine aasta. Soov oli leida asendussport lumelauale, perioodi kevad-sügis. See peab olema midagi sellist, mida tahad koguaeg teha, niipalju kui kehas sportlikku rammu üldse jätkub. Ja mis esmatähtis - endal peab olema lõbus!

Mul on vedanud! Tutvusringkonnas on mitu inimest, kes kite'i fännavad, mõni neist juba aastaid. Seega peaks olema algus lihtsam ning tulevikus lõbusam :). Ja kätte jõudiski päev, millal esimesed õpetussõnad ja esimene kogemus õppelohe lennutamisest olemas. Detailselt kogu stoorit ümber jutustama ei hakka... aga üht ütlen - koolitus on kohustuslik kasvõi enda ja teiste turvalisuse pärast. Lisaks saad teada tuule suuna tähtsusest, tuule akendest ja powerzone'st. See on basic, seda tuleb teada!

Ega ta kerge saa olema. Loodan vaid enese kannatlikkuse ja suure tahte peale. Kunagi sai alustatud ju samamoodi lumelaua sõiduga :).

Next step: merel, laua ja "õige" kite'ga :D