Minu esimene kolmkuus.

Sai üle pika aja järekordselt Kuutseka poole talvemõnusid nautima sõidetud. Laupäeva keskpäeval kõne Helenile ning 12st autosse. Plusskraade pakun, et 5 kuni 6 jagu. Ilus päikesepaisteline ilm ja kevade lõhn, viis mõtted vaikselt surfi peale teades, et osa sõpru praegu kuskil merepal paarutab :). Jõudimegi kella 15st mäele. Vahepeal suutis üks eravärvides autoga poliiis meile trahvikviitungi välja kirjutada :P. Sellest hoolimata oli meel rõõmus ja eesolevast sõidupäevast elevil :).

Parkla oli suurde mudamassi mattumas, kuid lumeolud igati korralikud. Vahepealsete miinuskraadidega oli suudetud pargi nõlv uuesti üles ehitada, samuti radade olukorda tunduvalt parandada. Plusskraadidega oli lumi mõnusalt pehmeks muutunud. Miinuseks vast see, et määrimata laud enam väga hästi libiseda ei tahtnud :P

Helen harjutas Lilleoru nõlval kantimist, mina aga kobisin parki. Vahepeal olin sattunud juhuslikult oma kunagise sõjaväekaaslasega samale ankruotsale :). Natuke muljetamist ja saigi hüpete kallale asutud. Esimesena oli eesmärgiks ületada 6m gapiga kikker ja maanduda korralikult üle nuki. Suhteliselt otse sisse sõites maandusin napilt üle nuki. Ebakindustunne õhus ei lubanud kuidagi käega lauast kinni saada ning oma hüppetehnikat veidike stiilsemaks muuta :P. Olin tunnikese harjutada saanud, kui ilm äkitselt kannapöörde tegi ning hetkega sahmaka vihma kaela tõi. Minutipealt muutus vihm raheks ja sealt omakorda lumeks. Tuul oli tõusnud ja puhus otse eest. Seega sai veel vähem hoogu ning prillideta kikkerisse sõita oli praktiliselt võimatu. Tuli teha pooletunnine "lõunapaus".

Lõunapausilt tagasi oli õhutemp veidi krõbedamaks muutunud. Lumi natuke kõvemaks. Libisemine paremaks. Paar korda õnnestus enamvähem rahuldava grabiga ilusasti üle nuki lennata. Mida õhtupoole seda paremaks asi muutus. Korra suutsin maandumisrada ületada ja otse flatti prantsatada. 3,5 gapiga kikkerist õnnestus paaril korral üle maandumise hüpata. Ei olnud hea kogemus, ausõna :D.

Kell oli vaikselt õhtusse tiksunud ja veel tunnike sõita, kui otsustasin, et üritaks väiksemast kikkerist (3,5m gap) natuke kraadi kruttida. Teadsin, et flatist üle hüppamine probleeme ei valmista ja kindlalt ilusasti üle nuki lendan, siis hirmu, et võiksin enese tervist rikkuda, ei tekkinud :). Stardivalmis, kavatsesin 180 keerata. Hüppesse minnes tegin seda mida flati trikkides enne õppinud. Flatis 270 ja vedi varastades 360 laksida ei olnud enam probleem ning 180-t enam ammugi ei harjutanud. Keerasin kraadi harjumuspäraselt. Tulemuseks lendasin 180 + kraade üle maandudes kõhuli. Kohe peale ebaõnnestunud 180-t tekkinud ärevuses mõtlesin: ma suudan keerata 360! Kibekiirelt liftiga mäkke tagasi ning uuesti stardipositsioonile. Olin üsna kindel, et see õnnestub. Väikest hirmu trotsides tuhisesin kikkeri poole. Kruttisin nagu ikka pea ja õlgadega spinni ja voilaa - perfektse maandumisega fs 360 :). Sellist õnne ei suuda sõnadega kirjeldada. See tundus nii võimatu, kuigi tegelikult on nii lihtne! Ei suutnud oma õnnestumist uskuda... ronisin uuesti mäkke uuele katsele. Litaki, järgmine 360! Misasja, ebareaalne!!! Veel, veel, veel!!! Selleks ajaks olid 6 sõidutundi oma töö teinud ning järgmised maandumised enam nii hästi välja ei tulnud. Siiski ma olin rahul, vägagi rahul. Selle hooaja eesmärk kraade keerata on 101% täitunud!

Õnneks ei ole 2007/2008 hooaeg veel läbi :). Lauda sõita on lihtsalt ülifan!

Värk

on selline, et Are tripp läks väga hästi. Sai kõik pargi reilid ja boxid lukku lastud :). Pisikese videoklipi õnnestus samuti monteerida. Enamus materjali (mida oli väga vähe) üles võetud tavalise seebikaga, mis üllatavalt head pilti genereerida suutis:



Ja lõpetuseks üks väga hea õpetus: "Kuidas teha lumelauafilmi". Vot nii.